Arutult pead raputades üritas ta oma olemust paremaks teha. Tõstes käe kaela taha ja vinnates oma pea poolde selga, nägi ta välja juba natuke nagu mõni teiselt planeedilt pärit olevus.
Tundus, nagu tal poleks luid. Jälgides, kuidas ta nägu kahtlaselt kurgu alla vajus, võis isegi viia aastane laps öelda,et onu näeb välja nagu vedel inimene
Otse enda ette vahtides üritas olevus lugeda vihikus olevat teksti. Õigupoolest ei näinud ta paberi peal mitte teksti, vaid üüratut värvilise ekraaniga mobiiltelefoni. Olevuse kujutlusvõime oli ääretult suur. Ta võis lausa äikesetormi ajal aknast välja vaadates põuda näha. Tihti võis ta enda olemasolu unustada ja ühte seina vahtima jääda, mitte midagi nähes. Vastupidi teistel inimestel oli teda peaaegu võimatu mitte tähele panna.
Bioloogia tunni ajurünnak :)
No comments:
Post a Comment