Šokk

Ma olen pikali voodis, vaatan ainiti lage, silmad pärani. Keegi justkui kühveldaks liiva ja mulda vaheldumisi mu juba niigi raskeks läinud kõhtu. Jalad ja käed hakkavad vaikselt värisema ning ma tunnen, kuidas ma oma raskusega maasse vajun. Ikka ainiti vaatan lage ja mu mõtted on hajevil üllatuse ümber, mis  mulle just osaks sai. Kuidas ma võisin nii kaua pime olla? Nii kaua kurt olla? Kas reaalne maailm ei läinud mulle üldse korda?
 Laman ikka veel liikumatult ja vaikselt värisedes. Ma ei suuda enam selles asendis kõigele mõelda. Tõusen istukile, võtan teki endale ümber ja näen kardinate vahelt valget kuud. Kuu ees vilksatab midagi tumedat, ma võpatan, hiilin akna juurde ja liigutan natuke kardinat. Ehmatan röögatuse peale, mis tuleb akna tagant : "Lase mind sisse! Mul on vaja su mõtetesse saada! Lase sisse!" karjub poisihääl akna tagant ja peksab jõuga vastu aknaklaasi. See on Tom, ma tunnen ta kohe ära.
 "Ei!" hüüan ma talle vastu, "Ma ei saa lasta sul seda teha! Niigi kaua olen sind oma mõtetes hoidnud ja valesid ette kujutanud. Ma pean leppima reaalsusega!"
 Järsku avastan, et teise toa aken on pärani lahti ja Tom üritab sealt sisse ronida. Ikka veel paanitsedes jooksen akna juurde ja jõuan selle sulgeda veel enne, kui Tom end sisse vinnata jõuab.
 "Sa ei pääse minu eest! Sa ei saa ilma minuta elada!" õrritab Tom takka. Avastan kiiruga, et ka ülejäänud aknad kogu korteris on pärani lahti. Kiirustan neid meeleheitlikult kinni panema enne, kui Tom jõuab sisse tulla. Pärast mitut ebaõnnestumist suudan Tomi aknast tagasi välja tõugata ja kõik aknad sulgeda.
 "Mul ei ole sind vaja! Mu fantaasiad on vastuolus reaalsusega ja need ei saa iialgi tõeks! Unusta,et sa üldse minu mõtetes oled olnud ja unusta, mida ma sinuga oma mõtetes tegin! Mul on oma elu, mida elada. Ma ei pea aega raiskama olematule. Kao, et keegi teine kuskil saaks sinuga teha samu vigu, mis minagi tegin!"
 Tom vaatas mind läbi akna nukralt ja haihtus siis õhku, nagu iga teinegi fantaasia, mille oled korra endale ette mananud ja siis unustanud.