Ükskord tuli laks ja ma kirjutasin :)
Bioloogia tunnis tekkis hetk,kui ma sain temale pilgu heita.Hoidsin pingsalt karjatust tagasi.Kogu ta olek ja isiksus oli imeline.Minus tekkis ärevus,mingisugune imelik tunne,mis mind lihtsalt tema poole ,nagu magnet, tõmbas.Ta naeratas,kahjuks küll omaette.Tõenäoliselt sellepärast,et Kerdo tema taga tegi mingi sellise nalja,mis meiesugustele mõistmatuks jäi.See naeratus…Järjekordne ahvatlev asi tema juures.Kuidas saaks sellele vastupanna kui see on nii elurõõmus ja särav.paneb lihtsalt mind ka kaasa naeratama.Karin tonksas mind jalaga laua all.Kas ma olin tõesti nii kaua teda vahtinud,et Karin hakkas kahtlema minu vaimses korrasolekus?Keerasin järsult pea tema poole ja noogutasin kavalalt.
“Vastupandamatu,“ libises mu huultelt üle vaid üks sõna.Ma lihtsalt pidin oma pea tagasi pöörama.Kuid siis enam polnud mul kerge ainult temale keskenduda.Mind jälgisid mingisugused uudishimulikud silmad ja ma teadsin,kellele need kuulusid. Kerdo, hüüdnimega Geel, jälgis mind pingsalt ja naeratas põgusalt.Jah,ta teadis,et mulle meeldib Tom.See fakt ei olnud tundmatu ka Tomile endale.
Üritasin Geelile naeratada,kuigi see ei kukkunud minu päris suurest ehmatusest välja.Mind kohutavalt häiris see,et keegi jälgib mind samal ajal,kui ma üritan kedagi teist jälgida.Samas kohutas mind ka mõte,mida Geel minust nii arvab.Mida erilist tal ikka arvata on? Lihtsalt olen haigelt armunud.Jah,olingi,kuid täiesti mõttetult.Tom ei teinud minust väljagi.Olin tema jaoks kui midagi täiesti tavalist - üks veemolekul suures meres.Mitte miski.Tema seevastu oli minu jaoks nii tähtis,et ma võiks kogu oma nädala tegemised ära jätta selleks,et hetkeks temaga paar sõnakest vahetada.Hah,mõttetu üritus.Ta rääkis minuga ainult asjaolude sunnil,mitte kunagi vabatahtlikult.Ta lausa nagu oleks mind vältinud.Ei,vist ikka mitte,siis väldiks ta ka enamusi teisi meie klassi tüdrukuid...Noh,ta suhtleb kõige rohkem meie kooli tibi ja piimarinna Martaga.Ja vahest ka teise iluduse Beatrixiga.Mõlemad meie klassi esimissid.Mina aga lihtsalt hiilgan oma õpitulemustega ja tänu sellele küsib Tom harva (väga harva) minu käest ülesande vastuseid,neidki vastumeelt.Masendav on armastada inimest,kes ei tee sinu kohalolekust väljagi.
Kui nüüd täiesti aus olla,siis Tom on meie klassi kõige kenam poiss ja sobiks vabalt Calvin Klein'i aluspesu modelliks.Võib-olla sellepärast ta mulle alguses meeldima hakkaski,aga hiljem sain aru,et välimus ei tundugi ta parim osa olevat.Ei,see pole kindlasti tema parim osa,sest olen näinud teda naeratamas ja asjadest rõõmu tundmas.Ta on nagu väike laps,kellel lähevad tühisest asjast silmad sära täis ja suu naerukile.Ta naerab iga tobeda nalja üle, mida Geel suudab korda saata ja kui isegi see ei aja teda naerma,siis paneb ta vahele mõne imeliku lause,mille üle ta siis pärast omaette naerab.Kõrvalt on seda üsna huvitav jälgida.Ma arvan,et selle kõige keskmes oleks asi veelgi parem.Oeh,mida ma unistan,seda ei juhtuks kunagi.Ennem naerab ta minu üle,kui minuga koos.Noh,ükskord tegelikult naeris isegi mu nalja üle.Kahjuks oli see nii mage,et mul ei tulnud isegi naeratust suule.Muidugi pärast Tomi kõlavat naeru üle klassi kuuldes,tuli minusse soe tunne.Ta naeris mu nalja üle!Ma ei suutnus seda uskuda.Ja see nali oli veel nii mage,et anna olla.Ütlesin oma klassivenna perekonna nime (mis oli Teibu) meelega valesti,seega Tobu ja ta naeris,nagu oleks sajandi nalja kuulnud.Tõesti,selline tunne,nagu oleks ta alaarenenud.Vist ongi.14-aastane poiss annab välja seitsmeaastase aru.
Üldse on teda vaadates tunne,nagu oleks tegu lasteaialapsega.Näiteks ükskord inglise keeles kirjutas õpetaja tahvlile luuletuse ning peale paari korda lugemist,kustutas enamuse sõnu sealt ära.Meie pidime kogu luuletuse koos puuduvate sõnadega endale vihikusse kirjutama.Kui see tehtud oli,lasi õpetaja mul luuletuse valju häälega ette lugeda.No eks ma siis lugensin.Sellele järgnes sekundi murdosa pikkune paus ning Tom tõstis käed võidukalt üles ning hüüdis :"Mul oli ...(jah,seal oli mingi kahtlane mõttepaus)... kõik õige!" . Kas pole mitte titte meenutav käitumine? Eks muidugi kogu klass hakkas naerma ja kostsid hüüded nagu "oled tubli!" ja "oi,tõesti?".Mina aga vaatasin teda naljakalt sooja naeratusega.Mulle meeldis ta nii kohutavalt tänu oma lapselikkusele ja suurele püüdlikkusele näha välja nagu tõeline mees.Väljast ta peamiselt selline välja nägigi,seest poolt aga...ma kahtlen.
Muidugi on üks ta lemmiktegevusi valge-mustalapilise ümara asja tagaajamine, mida inimkeeli nimetatakse jalgpalliks. Eino iseenesest idee, et ta teeb sporti ja on üks selle ala tippe, ei ole tegelikult halb, aga kõik harjumused ,mis sellega kaasnevad, on häirivad. Ei,ma ei kavatse jälle vinguma hakata,nagu mul see harjumuseks on. Ta lihtsalt hoolib endast liiga palju. Ei,siis saaks seda minu kohta ka öelda. Ta ei hooli mitte lihtsalt endast, vaid enda välimusest. C'mon, mulle ei meeldi vaadata, kuidas üks poiss enda juukseid paremale poole viltu silub iga kahe ja poole minuti tagant( ei,ma pole aega võtnud,see lihtsalt tundub nii). Ükskord ajaloo tunnis ta lausa imetles oma parema käe musklit. No okei, ma imetleksin ka, aga mitte päris tunni ajal kui on võimalus, et sa oma piinliku žestiga vahele jääd. Minule ta jäi ja Bellatrixile ka.
No comments:
Post a Comment